Kingitused Läti lastele
Armsad sõbrad ja hoolivad inimesed,
Selle aasta sügisel tutvusin ühe naisega Lätist. Ta on ise kaua aastaid kodutu olnud, kuid ühel hetkel päästetud saanud ning nüüd hoolib tema kodutud lastest ja jagab Jeesuse armastust nendega. Suvel korraldas ta lastelaagri, kus osales 300 last. Igapäevaselt üritab ta aidata 150 last. Lätis ei ole toidupanka ja sotsiaaltöö ei ole samuti nii hästi arenenud kui Eestis. Inimestel on madalamad sissetulekud ja elavad kehvemini. Oktoobrikuu alguses käisin Riias ja külastasin seda naist. Ma nimetaks seda naist “Läti ema Teresaks”. Ta elab vanas puumajas, mis on ehitatud peale sõda. Maja on vana ja halvas seisukorras. Aknad ei avane. Astun maja pisikesse koridori ja siis kohe kööki. Köögi põrandal on näha, et seal oli puitpõrand, aga see on nii ära kulunud, et seal on nüüd muldpõrand. Köök on piklik ja köögis on vana tellistest pliit. Seda pliiti enamuse aja ei köeta, sest ei ole millega kütta. Köögis ei ole elektrit. Köögist astun edasi tuppa, kus on pime, otsin lülitit ja leian lüliti õhus rippuva vana elektrikaabli otsast, lülitan seda ja näen et laes ripub traat ja traadi otsas hõõgub elektripirn. Lähen teise tuppa. Seal istuvad mantlites naise ema ja vend. Selles toas puudub samuti elekter. Ema ja vend on invaliidid ja saavad Läti riigi poolt 70 eurot toetust.
Ma ei ole ammu nii halvas seisukorras elamist näinud. Ukrainat külastades ja sinna humanitaarabi viies, näen mõnikord nii halvas seisus kodusid. Ütlesin sellele naisele, et nad elavad väga kehvasti. “Läti ema Teresa” vastas, et nemad elavad hästi, ta teadvat veel sadu inimesi, kes elavad veel kehvemini. Naine on väga tagasihoidlikult, kuid puhtalt riides. Sõidame temaga hulgilattu ja ostame toitu neile lastele, keda tema aitab. Peale meie lahkumist, läheb ta kohe lapsi toitma. Paljud kogudused teavad seda “Läti ema Teresat” ning tal on hea maine.
Nähes “Läti ema Teresa” tohutut armastust tänavalaste ja -noorte suhtes ning soovist neid aidata, otsustasime toetada tema heategevust ning koguda neile sooje riideid. Eesmärk on panna kokku 150 pakki. Paki sisu: soe fliis, dressipüksid, soojad jalanõud, maiustused. Lapsed on vanuses 7 – 18 aastat. Poisse ja tüdrukuid enamvähem pooleks. Me ei plaani saata kasutatuid asju ehk humanitaarabi, vaid üritame osta uusi asju ja need lastele jõuludeks kinkida.
Kui soovid osaleda selles heateos, siis on sul kaks võimalust:
1) Pane kokku pakk, kus sees on: soe fliis, dressipüksid, soojad jalanõud, maiustused.
Kirjuta pakile, mis suuruses riided/ mis vanusele ja kas poiss või tüdruk.
Saada pakk Viljandi omniva pakiautomaati (kirjutades pakile MTÜ Hea Isa ja telefon +37258425484)
2) Toeta ettevõtmist rahaliselt tehes ülekanne.
MTÜ Hea Isa
LHV pank
EE297700771006977822
Swift LHVBEE22
Selgitus: Läti lapsed
Eile tuli meile teade et ühel lapsel läksid jalanõud katki. Poodi minna Lätis ei saa sest kõik on suletud. Tuli lapsel saabas teibiga kokku kleepida. Uskumatu ja nii kurb. Just sellised olukorrad puudutavad ja panevad liikuma.
Oleme Lätist tagasi!
Oleme Läti reisilt tagasi. Kuidas meil läks? Kui päris aus olla, siis raskelt. Jäime kõik terveks, aga väga raske reis oli. Alustasime sõitu pühapäeva õhtul. Ööbisime Eesti – Läti piiri lähedal.Koos minuga olid veel mõned minu sõbrad, sõitsime kolme mikrobussiga. Kolm bussi oli täis humanitaarabi, kingitusi Läti lastele. Esmaspäeva varahommikul sõitsime autodega üle Läti piiri. Eesti – Läti piiril ei olnud mitte mingit kontrolli. Sõitsime Riiga ja Riiast edasi Liepäja linna. Sõit Liepäjasse oli 440 kilomeetrit ja kestis 5,5 tundi. Õnneks olid teeolud head. Liepäjasse jõudes hakkas lund sadama ja mõne tunniga sadas maha umbes 20 cm lund. Olime kogu tiimiga esimest korda Liepäjas.
Meid võeti ühes kristlikus kodus vastu ja sõime lõunat ja tegime plaane et kuidas lastele kingitusi jagada. Läti riik oli vastu võtnud seaduse, et kõik kogudused on kinni ja igasugused suuremad kogunemised on keelatud. Olime plaaninud, et lapsed kogunevad kuskile suuremasse ruumi ja me saame neile seal evangeeliumi rääkida ja neile kingitusi jagada. See jäi nüüd ära. Tegime uue plaani. Hakkasime peresid külastama. Saime kasutada ühe koguduse kööki, et seal süüa teha. Kuna kogudused ei töötanud, siis olid ka kogudused külmad. Õues oli umbes miinus kümme kraadi ja tuul. Koguduse hoones oli miinus viis ja tuult ei olnud. Tegime oma meeskonna pooleks, meid oli viis inimest. Pooled hakkasid autodest asju maha tõstma ja neid sorteerima ja teised hakkasid külmas köögis kartuleid koorima (käed pidid ära külmuma) ja ahjus liha praadima. Õhtul saime osa toidust valmis ja hakkasime peresid külastama. Viisime neile termo karpidega sooja süüa ja sooje saapaid mida olime Eestist ostnud ja neid riideid mida inimesed olid meile toonud. Samuti kinkisime igale lapsele ühe shokolaadi.
Inimesed kellega meie kokku saime elavad väga vaeselt. Paljudel inimestel puudub töö, pered on suured, ollakse tänulikud iga väiksema asja eest. Poodidesse saavad minna vaid need inimesed kes on covidi läbi põdenud või vaktsineeritud. Nad ei ole vaktsineeritud. Meie tiimist sain vaid ka mina poodi minna, sest mina olen covidi läbi põdenud. Meie tööpäevad Lätis kestsid umbes kella üheni öösel ja algasid hommikul kell seitse äratusega, ühise palve , hommikusöögiga ja siis taas lastele toitu tegema ja taas peresid külastama. Olime Lätis kolm päeva. Lätist tagasi sõites oli taas suur lumesadu ja väga raske oli sõita. Sõidu ajal nägime mitut suuremat avariid,kuidas autod sõitsid kraavi ja üle katuse. Jumal hoidis meid. Kui me lõpuks Eestisse jõudsime siis olime väga, väga väsinud ja taastumiseks kulus mitu päeva. Meie jaoks sel aastal jõule ei olnud, olime kinkide andjate rollis. Nägime Lätis ka mitmeid suuri imesid, et kuidas inimesed said võimsalt Jumala poolt puudutatud ja selle läbi ka meie.
Alustasime tiimiga sõitu Läti piiri ääres varahommikul busside juures palvetades ja lõpetasime samas kohas peale kolme päevalise reisi. Uue aasta alguses kirjutan uuesti Läti imedest ja uuel aastal jätkame Läti laste projekti. Üritame sinna jõudu mööda viia igasugust abi.
Lubasin veel kirjutada meie seiklustest Lätis.
Külastasime reisi käigus erinevaid peresid. Oli näha et need inimesed elavad väga halvasti, nii Liepäjas kui ka Riias. Lisan mõned pildid. Külastasime ühte perekonda kes elas viiekordses kortermajas Riia kesklinnas. Tegemist on linna majaga, mida üürib üks paljulapseline perekond. Maja küttesüsteem lakkas töötamast, küttetorud lõigati läbi. Ahju ei ole. See et pere korteri soojaks saab kütab pererahvas korterit gaasi pliidiga ja elektriga. Vanade malmradiaatorite peale on pandud elektri radiaatorid ja nii nad kütavad ja elavad. Köetakse nii palju kui vaja ja nii vähe kui vaid võimalik. Tuleb kokku hoida. Samuti ei ole gaasi pliidiga kütmine ohutu. Eriti lastega.Meie külastamiste käigus selgus, et paljudel lastel ei ole oma voodit. Nad magavad madratsitel ja põrandal. Tihti nägime kortereid, mis olid niisked ja mil seintel oli hallitus. Mitmes kodus ei saa ahjusid kütta, sest need on amortiseerunud ja puuduvad puhastusluugid ja siibrid.
Tahan teiega jagada kahte erilist lugu.
Esimene lugu räägib ühest nelja lapselisest perest, kes elab Riia linnas. Pereema on umbes 30 aastane. Pereemal on arstide poolt diagnoositud vähi viimane staadium. 27 detsembril pidi ta viimane kord minema haiglasse, et saada viimane kiiritus ja siis arstid ütlesid et ta sureb. Kuid naisel on neli last. Kõige noorem laps on ühe aastane ja kõige vanem laps on 13 aastane. Ühe aastasel lapsel ja 13 aastasel lapsel on arstide diagnoosi järgi samuti vähk. Terve elu on pereema lastega Riias elanud, ega pole väljaspool käinud. Pere emal oli unistus, ta tahtis Eestisse tulla, aga ei õnnestunud. Pere vanemal lapsel oli unistus, ta tahaks minna basseini ujuma, aga perel ei olnud rahalist võimalust. Pereemale on juba räägitud Jeesusest, aga ta ei ole seda tahtnud. Ta on käinud ka nõidade ja ekstrasensside juures, aga miski pole teda aidanud. Külastasime seda perekonda, viisime neile toiduaineid, seal hulgas ka värsket kapsast, mida lapsed armastavad. Urmo hakkas pereemale Jeesusest rääkima. Ta ei tahtnud Jeesust, ütles, et ta on juba sellega leppinud, et ta sureb ja et ta ei karda surma. Ta oli juba pere isa nimele lapsed kirjutanud ja nn kõigiga hüvasti jätnud. Urmo hakkas rääkima, et tal on väga armsad ja ilusad lapsed ja laste nimel tasuks ikka elada. Ta kuulutas talle evangeeliumi, nii kuidas Püha Vaim andis, luges Urmo talle ka erinevaid kirjakohti ette. Ühel hetkel atmosfäär ruumis muutus. Pereema oli nõus palvetama, ja soovis Jeesuse vastu võta. Kui ta päästepalve oma suuga välja ütles, sai ta Jumala poolt üleloomulikult puudutatud. Ta hakkas nutma, siis täitis Jumal teda rõõmuga ja ta tundis vabadust. Ta hakkas naerma ja ütles et Jumalal on ikka huumorit, et ta saadab tema juurde koju Eestlased, et need räägiks talle Jeesusest ja et ta saaks päästetud. Ta ei suutnud isegi uskuda et oli Jeesuse vastu võtnud ja Jumalat kogeda saanud. Ta soovis Urmot Eestlasi, kallistada, tegi seda mitu korda ja oli väga tänulik. Ta palus et me ka tema laste eest palvetaksime. Võidsime nii pereema kui ka lapsi võideõliga ja murdsime Jeesuse nimel igasuguse needuse ja haiguse vaimu. Meie jaoks oli see väga eriline kogemus. Näha, kuidas Jumal olukorra, mis tundub lootusetu, pöörata suudab.
Teine lugu toimus Liepäja linnas ja puudutab ühte suure südamega väikest poissi. Külastasime üht kodu kuhu olid kogunenud kümmekond last, umbes seitsme aastased. Viisime neile sooja süüa ja jõulukingitused ja samuti kinkisime igale lapsele ka shokolaadi. Need lapsed kes sinna olid kogunenud elasid väga vaeselt ja mitmetel neil ei olnud kas ema või isa, ehk neil oli ainult üks lapsevanem. Tohutult suur puudus oli armastusest. Läti naine kes meiega kaasas oli, õpetas lastele Jeesusest ja armastusest ja hoolimisest. Ta rääkis, et tõime neile kingitusi ja palus et lapsed kingiksid meile naeratuse ja kallistuse. Mõned lapsed julgesid seda teha ja kallistasid meid. Laste seas oli üks musta peaga kõõrtsilmne poiss. Ka tema oli julge ja tuli meid kallistama. Mõne aja pärast läksin ma autosse midagi tooma ja näen kuidas seesama poiss, kes meid kallistas, mööda teed koju kõnnib. Samal teel oli üks vanem mees, kes lund lükkas. See väike poiss läheb lund lükkava mehe juurde ja kingib talle oma kõige kallima kingituse, oma šokolaadi. Kui ma seda pilti nägin, siis see väga tugevalt puudutas minu südant. Olin pisarateni liigutatud. Läksin toidu poodi ja ostsin poisile kommikarbi, šokolaadi asemel mis ta oli oma suurest ja lahkest südamest ära kinkinud. Uurisime natuke poisi tausta. Poisi nimi on David, ta on seitsme aastane ja ta elab koos oma isaga. Poisil ema ei ole. Nad elavad väga vaeselt ühes vanas puumajas. Mulle meenus Piiblist, et see David oleks nagu Joonatani poja moodi, kes on vigane ja paljude poolt hüljatud, aga Jumal ei jätnud seda olukorda nii.
Mõtlesin veel pikalt peale meie Läti reisi just nende kahe perekonnale. Mul tuli südamesse, et neid kahte perekonda aidata. Maailmas on väga palju inimesi kes elavad vaesuses ja puuduses. Kõik vajavad abi, aga kõiki meie aidata ei suuda. Kuid siiski igatsen aidata kuidas võimalik. Mul on üks ettepanek. Palun mõelge ja palvetage. Kas sa tahad koos minuga hakata neid kahte perekonda igakuiselt toetama? Teeksime seda algul näiteks ühe aasta. Aitame neil lastel saada uued riided, aitame lisatoiduga, tekitame lastele normaalsed õppimise tingimused. Samuti toetaksime ka mõne huviringi või sportimise võimaluse kinni maksmist. Mis te arvate? Nägime, et paljudes peredes ei ole riide kappe ja riiuleid. Laste riided on toa nurgas hunnikus. Plaanime osta OSB plaate, et minna sinna ja ehitada lastele voodid ja riiulid ja kapid, et riided ei oleks maas. Kui riided on maas hunnikus ja tube ei köeta, siis riided hakkavad hallitama.
MTÜ Hea Isa
LHV pank
EE297700771006977822
Swift LHVBEE22
Selgitus: Läti lapsed / Ehitusmaterjal